Advokaatide tegevuse ebaeetilisus jääb tihtipeale nende enda südametunnistusele, sest advokatuur jälgib eeskätt õiguspärasust.
- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter tõdes, et ebaeetiline käitumine kipub jääma advokaadi südametunnistusele. Foto: Erik Prozes
Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professori Jaan Ginteri sõnul on advokaadid maksuparadiisides asuvate ettevõtete puhul usaldusomanikud ja nad peavad ise teadma, kas nende kliendid on millegi etteheidetavaga tegelenud või mitte. „Põhimõtteliselt see on advokaatide kutsetegevus ja nad peavad lihtsalt jälgima, et nad tõesti ei tegeleks seaduserikkumisega. Aga kutsetegevusega tegeleda kindlasti nad võivad,“ ütles ta.
Ginteri sõnul ei ole klientide huvides offshore-firmade loomise juures eetilisus niivõrd oluline, sest eeskätt peavad advokaadid siiski jälgima, et nad ei aitaks kaasa seaduserikkumistele. Ebaeetiline käitumine, mis jääb seaduse piiridesse, kipub professori sõnul jääma advokaadi südametunnistusele. „Eks advokatuuri aukohus võib ka midagi hakata mõtlema, et kas üks või teine tegevus rikub advokatuuri mainet või mitte, aga ma ei usu, et seal midagi aktiivselt toimuma hakkaks.“
Kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud
Advokatuuri aukohtu esimehe ja Aavik & Partnerid partneri Andres Aaviku sõnul ei ole tema teada advokatuurile ega advokatuuri aukohtule ühtegi kaebust laekunud ja ka järeldusi teha ning selgitusi küsida on veel vara. „Eestis kehtib ikkagi põhimõte, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud,“ ütles Aavik. Tema kinnitusel on see nende tavaline töö ja kui klient soovib, et advokaat korraldaks talle ühe või teise toimingu kuskil välisriigis, on väga eetiline, kui advokaat teeb seda oma kliendi huvides.
Pane tähele
Advokaadid ja õigusbürood Panama paberites
Legalia advokaadibüroo advokaadile Aivar Pihlakule kuulub maksuparadiisides kolm firmat. Kõik kolm ettevõtet on seotud aadressiga Vilmsi 47, Tallinn, kus on asunud ettevõte Larssen Corporate Services. Pihlak oli aastaid tagasi seotud skandaalse ärimehe Ernesto Preatoniga, Pro Kapital Grupi ja Pindi Kinnisvaraga.
Legalia advokaadibüroo advokaat Dragan Perovic on aktsionär Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõtetes Capital Ventures Marketing Corp., Fresco Equities S.A., Laconbay Ltd., Combrink Property Holding INC. ja Zeeland Development Group, kus ta on ka kasusaaja. Ka tema kasutab vahendajana ettevõtet Larssen Corporate Services.
Õigusbüroo Mob juhatuse liige Urmas Toome on osanik ettevõttes Remedio Pro Ltd, mis on registreeritud Maltal. Toome on seotud aadressiga 15b Victoria Park Mansions 15 Kingston Street Cause Way, Hongkong. Ettevõttes Remedio Pro Ltd on vahendaja Mob Law Office’is.
Advokaadibüroole Aavik & Partnerid raamatupidamisteenust pakkuv Märt Viitas on aktsionär Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttes Sharmayne Finance Limited.
„Pealtnägija“ andmetel on Panama paberitega seos ka advokatuuri juhil Hannes Vallikivil, kes aitas ellu äratada maksuametiga kohut käinud Oliver Kruuda riiulifirmat, saates selle kohta instriuktsioone otse Mossack Fonseca kliendihaldurile.
Ginter ütles, et advokaadid peavad enda tegevusega ise teadma, kuidas see hakkab mõjutama nende kliendibaasi. „Võimalik, et need advokaadid, kelle nimed nüüd Panama skandaalis on kõlapinda leidnud, võivad mõne kliendi kaotada, aga samal ajal nad võivad ka mõned kliendid kindlasti juurde võita, sest eks kliente on mitmesuguseid,“ leidis ta ebaeetilise käitumise mõju kohta.
Advokatuuri esimeest süüdistama ei rutata
Aavik sõnas advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi ilmnenud seoste kohta Panama advokaadibürooga Mossack Fonseca, et seoseid võib olla milliseid iganes ja avaldatud nimekiri on veel suhteliselt segane. Ka Ginter leidis, et on veel vara mingisuguseid järeldusi teha. „Eks ta mingisuguseid kõhklusi tekitab, aga enne ei saa midagi ütelda, kui ei ole selge, mis seal tehti.“
Maksuparadiise ei saa ühtmoodi hukka mõista
300 majanduseksperti tulid reaktsioonina lekkinud Panama paberitele välja avaliku kirjaga, mille sõnum on, et majanduslikku õigustust maksuparadiiside eksisteerimiseks ei ole. Ka Jaan Ginteri sõnul on see tema jaoks pikka aega suur küsimärk olnud. „Kõrvalseisjana tundub, et suurriikides on liiga palju poliitiliselt mõjukaid isikuid, kes ise on seotud maksuparadiisidega ja sellepärast suurriigid ei ole väga efektiivseid vahendeid maksuparadiiside vastu kasutusele võtnud. Puht nii majanduslikult võtta lihtsa inimese seisukohast, siis tundub imelik isegi, et suured ja korralikud riigid ei suuda nüüd neid väikseid maksuparadiise kuidagi elimineerida.“
„Teatud mõttes võiks siis ju teha etteheite Eesti Vabariigile ja öelda, et te olete teatud mõttes maksuparadiis, kuna ettevõttelt tulumaksu ei võeta. Neid piirkondi erinevate nüanssidega, kus on soodustatud maksud, on veel ja veel,“ ütles Aavik, et maksude poolest soodsaid piirkondi ei saa ühe vitsaga lüüa. Ta lisas, et kui suurriigid võtavad seisukoha, et soodsate maksusüsteemide kasutamine pole eetiline, võib see mõjuda ka Eestile, kui meid hakatakse tulumaksu põhimõtete muutmiseks survestama.
Seotud lood
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.